Actualidad

Ba’axten unaj a kanik uláak’ jump’éel t’aan (maya)

Máak ku t’anik jejeláas t’aano’obe’ yaan ti’ u páajtalil u beetik ya’abach túumben ba’alo’ob, beyxan u yilik tu séebanil ba’ax táan u k’éexel ti’ tuláakal ba’ax bak’pachitk.
You should
Imagen por: Loops San/Flickr

Ts’íib yáax ts’a’aban k’ajóoltbil tumen VICE Estados Unidos .

Tu yóok’lal ka’atúul máako’ob kuxlajo’ob kex yaan loobilaj ucha’an tu ts’o’omel u poolo’ob, tu sigloil XIXe’, juntúule’ epilepsia yaan ti’, le uláak’ juntúulo’ derrame cerebral, páatchaj kna’atik bix u bin u yokol t-tuukul le kéen úuchuk t’aan. (Ts’o’okole’, míin ya’abach ja’abo’obe’ áantajnajo’ob ti’al u beeta’al jejeláas u xak’alilo’ob lingüística). Ka’aj ts’o’ok u xak’alta’al ba’ax ku yúuchul ichil u wíinkilal juntúul ti’ le k’oja’ano’ob ma’ seen úuch kíimike’, neurólogo alemanil Carl Wernickee’ tu yilaj yaan jump’éel tu’ux ichil u ts’o’omel u pool le máako’ jach chika’an ucha’an loobilaji’. Jach k’a’anan le ba’ax úuch ti’o’ tumen, ka’aj ts’o’ok u yúuchul cerebrovascular, tumen ka’aj ts’o’oke’ leti’e’ ma’ béeychaj u na’atik tuka’aten ba’ax ku ya’alal ti’ tumen uláak’ máako’ob.

Publicidad

Ba’ax úucha’ tu beetaj u ja’ak’al u yóolo’ob, tumen xaak’alo’ob beeta’ab ti’e’ tu chikbesajo’obe’ ma’ úuch loob ti’ ba’ax beetik u yu’ubik wa ba’ax, ts’o’okole’ láayli’ u páajtal u t’aan je’el bix ma’ili’ úuchik cerebrovascular loobilaj ti’. Kex beyo’, derrame cerebrale’ tu beetaj u sa’atal u páajtalil u na’atik ba’ax t’aano’ob ku ya’alal ti’. Le túune’, beeta’ab uláak’ xak’al xooko’ob tu yóok’lal ti’al u yojéelta’al uláak’ ba’alo’ob, tu’ux béeychaj u je’ets’ele’ u jaajil ba’ax k’aschaje’ leti’e’ ba’ax beetik u k’ajóoltik ba’ax t’aanil ku yúuchul. Beey túuno’, ka’aj ojéelta’ab tu’ux baantaj úuch loobilaje’ jts’a’ab u k’aaba’ beey u baantail Wernicke, ti’al u chíimpolta’al máax yáax k’ajóoltej, ts’o’okole ‘beey úuchik u páajtal u yáax ts’o’olol junxéet’ ti’ u xéexet’ajil u tukul máak.

Kex lajun ja’abo’ob ma’ili’ úuchuke’, yaan uláak’ u xéexet’ajil k’ajóolta’anili’e’, ba’ale’ le je’elo’ kaxta’ab tumen juntúul francés jts’akyajil Paul Broca u k’aaba’. Je’el bix ts’o’okoli’ u yáax a’alal tumen Wernicke, Brocae’ tu k’ajóoltaj juntúul k’oja’an máak, máax tu yáantaj ti’al u náachkunsik ba’ax u xokmaj. Leti’e’ juntúul máak k’ajóolta’an te’e kúuchil ts’akyajo’ beey Tan, tumen chéen leti’e’ t’aan ku páajtal u jóok’ol tu chi’.

Tane’ ku páajtal u na’atik ba’ax ku ya’alal ti’, yéetel ku ts’áak u yóol ti’al u béeytal u t’aan. Óoli’ ma’ chika’an wa yaan ba’ax jela’an ti’ u páajtalil u na’atik wa ba’ax, chéen ku yojéelta’ale’ tumen ma’atáan u páajtal u ya’alik uláak’ ba’al wa ma’ “tan”, tumen tu kuxtale’ mantats’ yanchaj u ba’atel tu táan epilepsia. Ka’aj kíim Tane’, Brocae’, je’el bix úuchik xan u beeta’al tu paachil k’iin tumen Wernicke’, tu ch’a’aj ti’al u beetik xaak’alo’ob yéetel, tu xotaj u pool ti’al u yilik ba’ax le ku yúuchul tu ts’o’omel u poolo’ yéetel ti’al u kaxtik tu’ux yaan le ba’ax ma’ paatalo’. Leti’e’ yaan ba’ax tu kaxtaj xan ma’ patali’, ba’ale’ táanxel baantajil ichil u ts’o’omel u poolo’, ts’o’okole’ je’el bix ts’o’ok a natiko’, pa’at u k’aaba’ beey u baantail Broca, yóok’lal máax yáax kaxtej.

Publicidad

Tu ka’a tséelil ts’o’omel poole’ nuup’ul yéetel u páajtalil kt’aan. Tu ka’atséelile’ ku múuch’ul u ya’abil ba’ax beetik kt’aan yéetel kna’atk ba’ax ku ya’alalto’on. Noj ba’al ku yúuchul te’elo’, je’el bix uláak’ u tséelilo’ob ts’o’omel pool, tu’ux ku páajtal kna’atik ba’ax k-ilik yéetel ba’ax k-u’uyik, kwa’atal yéetel ma’ klúubul, ktséentikbáaj, ktselik kk’ab ti’ u chokolil k’áak’ t’aabal, ichil uláak’ ba’alo’ob.
Tu yóok’lal máako’ob k’oja’ano’ob yéetel meyajnajo’ob ti’ Broca yéetel Wernickee’ -tu’ux táakpaj uláak’ k’oja’an máako’ob jach úuch loobti’ob tu ts’o’omel u poolo’ob, tu’ux ts’o’ok u chikbesa’ale’ wa tumen ka k’uchuk u táats’máansbil lóbulo frontal tumen jump’éel chowak hierro ku p’isik jump’éel metroe’ je’el u beetik u páajtalil yaan ti’ máak ti’al u biinsikubáaj yéetel uláak’o’ob, kex tumen je’elili’ u páajtal a kuxtal yéetel u meyajil u bin a ch’a’a wa a biins ba’alo’ob- le beetik its’ate’ tu béeykunsaj u na’at ba’ax u jela’anil jump’éel jaats ti’ uláak’ jump’éel, tumen je’el máakalmáake’ jeets’el ba’ax unaj u beetik.

Kex beyo’, tuláakal le jaatsilo’oba’ múul meyaj ku beetiko’ob, ts’o’okole’ le je’elo’ ku béeytal tumen yaan ba’ax k’ajóolta’an beey corteza prefrontal. Beey túuno’, te’e tu yóok’kabil prosencéfaloe’, leti’e’ tu’ux asab ya’ab meyaj ku yúuchul, le tu’ux ku jóok’ol tuláakal ba’al ti’al u meyaj le uláak’ jaatso’obo’. Corteza prefrontale’ leti’e’ tajan séeb úuchik u nuuktal wa ku ke’etel yéetel uláak’ u yalabil u ts’o’omel u pool wíinik ichil u k’iinilo’ob ts’o’ok u máan u k’ajla’ayil wíinik, ts’o’okole’ ka’alikil máan u milesil ja’abo’obe’ tu jupaj u k’ab tak tu taamil u asab úuchben jaatsilo’ob u ts’o’omel u pool wíinik, tu’ux ila’ab ba’ax u beelal yéetel ba’ax ku beetik ti’al beyo’ u je’ets’el ma’alo’ob bix u ma’alo’obil u k’a’abéetkunsa’al.

Publicidad

Corteza prefrontale’ ts’o’ok u yánataj ti’al u ja’atsal bix u yúuchul meyaj ichil u ts’o’omel kpool ti’ ba’ax kk’ajóoltik beey jump’éel u tsool nu’uk yanik, yéetel tu jach ma’alobil u yúuchul wa ba’axe’, jach ki’ichkelem, le beetik ku páajtal xak klíik’sik wa ba’ax, kts’aatáantik yéetel kna’atik bix yanik u kuxtal wíinik: uláak’ jump’éel bix u na’atal bix yanchaj wíinik. Corteza prefrontale’ leti’e’ ku jo’olbesik uláak’ u jaatsilo’ob ts’o’omel pool yéetel tuláakal u muuk’, tumen ku ts’áak bejti’ob ti’al u núup’ulo’ob yéetel no’ojan nu’uk, ba’ale’ míin t’aanaj yóok’lal jump’éel noj nu’uk meyaj yaan ti’ lalaj wíinik ti’al u páajtal u kuxtal, yéetel, tak u jóok’ol táanil je’el ba’axak bíin úuchuk.

U yila’al ma’ u ja’ajatspajal u jaatsilo’ob u ts’o’omel u pool máak ti’al ka páatak u máan chukbil péepen wa ti’al ka u ta’akúubáaj máak ti’ u nooke’ ku k’áatik ka yanak mu’uk’an máax jo’olbesik, le túune’ leti’ u beelal corteza profrontal.

Yanchaj k’iino’obe’ beey u yóol máak jejeláas ba’ax taak u jaantik, ka’abéet u yantal máax yéetel u beetik u yóol yéetel u páajtalil u líik’sa’al jump’éel aal nu’ukul xma’ sajbe’entsili’, walkila’ le ba’alo’oba’ ku páajtal u núup’ulo’ob ti’al u tuukulta’al, u asab ma’alo’ob ba’al ku páajtal u beeta’al ti’al u ya’antal u paalal máake’ ma’atech u yúuchul le ken jach ki’ óolnak máak jun chan súutuk le ken u jaant wa ba’ax, tu jeele’ unaj túun u kaxtik máak ba’ax ken u beet ti’al u janal tu beel yéetel u péeksik u wíinkilal ti’al beyo’ u jats’utstal u wíinkilal yéetel beyo’ u yutstal tu yich ti’ u núup máak.

Publicidad

U yila’al ma’ u ja’ajatspajal u jaatsilo’ob u ts’o’omel u pool máak ti’al ka páatak u máan chukbil péepen wa ti’al ka u ta’akúubáaj máak ti’ u nooke’ ku k’áatik ka yanak mu’uk’an máax jo’olbesik, le túune’ leti’ u beelal corteza profrontal. Ku tukulta’ale’ jach nojoch ba’al bin ba’ax u k’áat u beet corteza prefrontal, le beetik yaan u tuukilil le ken tsa’ayak savantismoe’ (uláak’ jump’éel nojoch loobilaj ku yúuchul ti’ u ts’o’omel u pool máak béeychaj u yáantaj ti’al u na’atal bix u nu’uk u meyaj ktuukul) ku yúuchul tumen ti’ corteza prefrontale’ ku sa’atal u muuk’il u beetik wa ba’ax, le beetike’ ku yantal ba’ax ku jáalk’atpajal yéetel ku beetik u jach náachtal u tuukul máak le ken jo’op’ok u k’a’ajsaj wa u beetik wa ba’ax yaan u yil yéetel its’at.

Kex tumen yaan u muuk’ corteza prefrontal yéetel noj ba’al ku beetike’, yaan uláak’ jump’éel kjaats ku máak yóok’ol corteza prefrontal, ts’o’okole’ le je’elo’ ku páajtal túun u jets’ik ba’ax je’el u beetik u mu’uk’anchajal corteza prefrontal yéetel u jach ma’alo’obkúunsik ba’ax ku beetik, wa tumen ka k-óotej. Beey túuno’, wa kk’áate’, ku páajtal u asab yantal kna’at. Le beetike’, te’ela’ ku páajtal ktsolik túun ba’axten ma’alo’ob u kanik máak uláak’ jejeláas t’aano’ob.
Ja’al bixake’, ta’aytak kk’uchul tak te’elo’.

Ya’abach ja’abo’obe’ yanchaj u tsikbalil ma’ uts u ka’anal uláak’ jump’éel t’aani’ tumen ku beetik u sa’atal máak, ku beetik bin u náayal u yóol u ts’o’omel u pool máak le ken jo’op’ok u beetik wa ba’ax je’el bix unaje’, tumen ku xa’ak’pajal le ken yanak u yáax tukultik ba’ax t’aanil unaj u k’a’abéetkunsik le ken yanak u núuka’al wa ba’ax.

Publicidad

Ichil siglo XXI, péndulo’e’ óoli’ ts’o’ok u laj chíinil ti’ le uláak’ tséelilo’: u t’anik máak jejeláas t’aano’obe’ jach núup’ yéetel u yantal u na’at máak, ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel ba’al séeb u na’atal ba’axten ku ya’alal.

Aj xak’al xooko’ob taalo’ob tu paach Broca yéetel Wernickee’ suuka’an u k’a’ajsiko’ob te’e k’iino’oba’, u k’a’ananil u kanik máak maanal ti’ jump’éel t’aan, tumen le je’elo’ ku beetik u mu’uk’antal bix u meyaj u ts’o’omel u pool máak.Beey túuno’ kk’uchul tak tu’ux kk’áat, ti’al u páajtal ktsolike’, uts u ti’al wíinik u kanik jejeláas t’aano’ob.

Ku taal u chíikpajale’, jaaj le ba’ax ts’o’okili’ u yáax a’alal tu yóok’lal u ts’o’omel u pool máak, tumen ku xa’ak’pajal le ken jo’op’ok u ka’anal u jejeláasil t’aano’ob.

U jaatsil u ts’o’omel u pool máak tu’ux ku k’ajóolta’al yéetel ku jóok’ol káastelan wa urde t’aane’, léeyli’ leti’e’ tu’ux ku yantal yéetel ku jóok’ol u yáax t’aan juntúul wíinik.

T’aane’, t’aan ti’ u jaatsilo’ob u ts’o’omel pool tu’ux ku yantal jeets’el ba’al tu yóok’lal. Najmal u je’ets’el ba’ax t’aanil unaj u tukulta’al yéetel u ya’alal tumen corteza prefrontal je’el ba’axak súutuk ka úuchuk wa ba’ax.

Le je’ela’ u k’áat u ya’alej, le ken u kan máak jump’éel wa uláak’ t’aano’obe’, táan a beetik u meyaj corteza prefrontal le ken yanak u na’atik ba’ax k’a’abéet u beetik ichil ts’o’omel pool, ko’ox a’alike’, je’el bix u yúuchul yéetel u t’aanil alemán, tumen ku k’I’itbesik ba’ax ts’o’ok u kanik, ba’ale’ corteza cerebrale’ unaj u yilik ba’ax ken u beet yéetel.

Publicidad

Le ken beeta’ak le je’ela’, wíinike’ ku yantal óoli’ ti’ jump’éel u bejil u yáalkab ti’al u yantal u muuk’ corteza prefrontal, wa ku ke’etel yéetel bix unaj u yantal ba’al ti’al ka páatak u yúuchul yéetel u yantal jump’éel t’aan, ba’ale’ corteza prefrontale’ ts’o’ok u beetik chéen beyo’ icihl u ja’abilo’ob ts’o’ok u béeykunsik u beetik yéetel u k’ajóoltik yáax t’aan u kanmaj.

Le ken a kan uláak’ jump’éel t’aane’, ka waajsik ba’ax k’ajóolta’an beey corteza prefrontal, tumen, kex jach jeets’el ba’ax uts u beetike’, ku chan ma’ak’óoltal le ken u k’ajóolt bix u yúuchul wa ba’ax yéetel le ken u jets’ ba’ax ku suuktal u beetik sáansamal ti’al u beetik ba’ax k’a’abéet. Ku páajtal u ya’alale’, corteza prefrontale’ ma’ uts tu yich u yantal u k’éexel. (Ku na’atal le je’ela’ tumen ma’ xaan wa leti’ máax yanchaj u patjo’oltik uláak’ wa ba’ax)

Beey túuno’, u kanik máak uláak’ t’aane’, míin, ku beetik u meyaj corteza prefrontal tumen ma’atech u náayal u yóol, ku yantal u jeel jets’ik u meyaj yéetel u chan púustik u yúuchben bejilo’ob. Óoli’ je’ex ka ts’oonakech lu’ume’, jach táanil ti’ a wook, yéetel beyo’ ka yanak a wóok’ot.

Je’el bix úuch xan yéetel yáax t’aan tkanaje’, ku tukulta’ale’, je’el bix u bin u k’a’abéetkunsa’ale’, corteza prefrontale’ yaan u ma’alo’obkúunsik bix u bin u ka’anal uláak’ t’aano’ob. Je’el bix u máan k’iine’, yaan a kaxtik túumben bejo’ob yéetel uláak’ ba’alo’ob ti’al beetbil. Le ken úuchuke’ ku jéets’el u tuukulil yaan u asab yantal kna’at yéetel yaan u séebtal kbeetik wa ba’ax wa ku ke’etel yéetel máaxo’ob chéen jump’éel t’aan u yojelo’ob le ken úuchuk jejeláas ba’alo’ob.

Le ba’ax ku ya’alala’, jach mina’an u beelal, ts’o’okole’ míin ma’ xan paatali’. Kex tumen jaaj u tuukulile’ ti’ ku jóok’ol ti’ ba’alo’ob ma’ seen úuch ku yojéelta’al ti’ u xaak’alilo’ob ti’al u yila’al ba’ax ku yúuchul tu ts’o’omel u pool le ken u kan máak jejeláas t’aano’ob yéetel ba’ax ku péek, ba’ale’ xaak’al ku beeta’al yóok’lal ba’ax ku yúuchule’ láayli’ ma’ chikpajaki’.

Ba’ax ts’o’ok u yáax ojéelta’ale’ ku ts’áak ba’al tukultibil yéetel yaan u nu’uk: máak ku t’anik jejeláas t’aano’obe’ yaan ti’ u páajtalil u beetik ya’abach túumben ba’alo’ob, beyxan u yilik tu séebanil ba’ax táan u k’éexel ti’ tuláakal ba’ax bak’pachitk; u káajbal u k’oja’anil Alzheimer ku xáantal tak jo’op’éel ja’abo'ob tak le ken chikpajak tu beel ti’ máaxo’ob ku t’aniko’ob jejeláas t’aano’ob.

Ba’ale’ ti’ xak’al xook ku beeta’al te’e k’iino’oba’ ku táakbesa’al ba’alo’ob je’el bix u p’iisil beyka’aj u séeba’anil u tso’olol ch’ilib boono’ob tumen paalal ti’ máabeno’ob yéetel ba’alo’ob je’el bix le je’elo’; máaxo’ob ku uts t’aano’ob (je’ex teen) tu yóok’lal u ka’anal jejeláas t’aano’obe’ ku ya’aliko’ob le je’elo’ beetik u asab yantal u na’at máak yéetel táan u beetiko’ob uláak’ xaak’alo’ob le ken jo’op’ok u beeta’al xak’alo’ob je’el bix le je’elo’.

Ts’o’okole’, je’el bix u ya’alik Madalena Cruz-Ferreira tu kúuchil blog Being Multilingual [Ser multilingüe], tuláakal tu’ux takáan kaambal yéetelk psicología yéetel ku péektsila’al u t’a’anal jejeláas t’aano’ob beey jump’éel “ts’aak ku laj tojbe’ensik” ti’al u seen yantal u na’at máake’ ku taal u ye’es le uláak’ tséelil ti’ jump’éel taak’in, tumen tak le siglo máaniko’ u ka’anal jejeláas t’aano’obe’ ku yila’al beey jump’éel pak’be’en k’oja’an ku yantal ti’ u na’at máak.

Ma’ xaane’, yéetel uláak’ t’aano’obe’, láayli’ táan u binetik to’on uláak’ ba’alo’ob ti’al kna’atik tu beel ba’ax ku yúuchul yéetel. Ba’ale’ jump’éel ba’al talam ktukultik. Beey in wóole’ ts’o’ok u chan yaantal kna’at wa kketik ti’ bixo’on ka’ach tu chúumukil le siglo máaniko’, ba’ale’ ma’ xaan wa chéen beey tak k-iliko’. Kex beyo’, k-kanik uláak’ ba’alo’obe’, kna’atik uláak’ tuukulo’ob, kkanik bix u yila’al tumen u jeel máak bix u kaajil tu’ux síijeche’, u páajtal kxíinximbal je’el tu’uxak ti’ yóok’ol kaab yéetel u páajtal u yantal uláak’ máak a k’ajóoltej -tuláakal le ba’alo’oba’ u yutsil a kanik uláak’ t’aan-, ku taal u ye’es u chuuka’anil u xéexet’al ba’al ku beetik u yantal juntúul máak asab yaan u na’at.